Mittetulundusühing Mahtra Haridusselts on 1934. aastal asutatud samanimelise seltsi õigusjärglane. 1996. aastal taasloodud seltsi tegevusvaldkonda kuuluvad väga erinevad haridus- ja kultuurielu edendavad projektid.
2011. aastal korraldab haridusselts Mahtra seltsimaja baasil erinevaid seminare ja koolitusi, lisaks toimuvad mitmesugused õpitoad ja teised toredad üritused. Lisainfot toimuva kohta leiab meie uudiste rubriigist.
Seltsimaja on avatud ka kõigile neile, kes soovivad rentida ruume oma ürituste korraldamiseks. Huvilistel palume võtta ühendust seltsi juhatusega.
2011. aastal korraldab haridusselts Mahtra seltsimaja baasil erinevaid seminare ja koolitusi, lisaks toimuvad mitmesugused õpitoad ja teised toredad üritused. Lisainfot toimuva kohta leiab meie uudiste rubriigist.
Seltsimaja on avatud ka kõigile neile, kes soovivad rentida ruume oma ürituste korraldamiseks. Huvilistel palume võtta ühendust seltsi juhatusega.
2011. aastal oli seltsis liikmeid kokku 31 inimest.
Juhatuse liikmed:
Aili Normak
Ebbe Sündema
Sigrid Kuuli
(Edy Priimägi)
Projektijuht: Signe Piirsalu
Juhatuse liikmed:
Aili Normak
Ebbe Sündema
Sigrid Kuuli
(Edy Priimägi)
Projektijuht: Signe Piirsalu
MTÜ Mahtra Haridusseltsi põhikiri
Mahtra Haridusselts (edaspidi Selts) põhikiri on kinnitatud 27. 12. 1996. a. üldkoosoleku otsusega.
I SELTSI NIMI, ASUKOHT JA TEGEVUSE EESMÄRGID
1. Seltsi nimi on: M A H T R A H A R I D U S S E L T S
2. Seltsi asukohaks on Eesti Vabariik, Rapla maakond.
3. Selts on eraõiguslik juriidiline isik, mis põhineb isikute vabatahtlikul ühendusel, on mittetulundusühing, mille põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
4. Seltsi tegevuse eesmärgiks on:
4.1. vabaharidusliku tegevuse arendamine;
4.2. maa kultuurielu edendamine;
4.3. rahvaharidusliku koolituse organiseerimine (sh. mitmesuguste kursuste korraldamine);
4.4. kohalike ajalooliste ja kultuurimälestiste ning muinsuskaitse alaste trükiste koostamine ja levitamine;
4.5. isetegevuslike ringide organiseerimine;
4.6. meelelahutuslike ja tervisespordiürituste korraldamine;
4.7. puhkemajanduse, ökoturismi väljaarendamine;
4.8. õppe- ja puhkelaagrite (seminaride) korraldamine;
4.9. osalemine vastavates rahvusvahelistes koostööprojketides;
4.10. fondide moodustamine.
5. Selts omab õiguse teaostada kõiki seadusega sätestatud tehinguid.
6. Seltsil on õigus määrata hinnad oma kultuuriürituste pääsmele; koguda sihtotstarbelisi annetusi; saada sponsorabi.
7. Selts on 1933. a. loodud Mahtra Haridusseltsi õigusjärglane ja loodud määramata ajaks.
8. Seltis majandusaasta on 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.
II SELTSI LIIKMED
9. Seltis liikmeks võib olla iga füüsiline ja juriidiline isik, kes vastab seltsi põhikirja nõuetele ning tasub iga-aastast liikmemaksu. Liikmemaksu suuruse määrab üldkoosolek.
10. Seltis liikmeks vastuvõtmise otsustab seltsi juhatuse liikmeks astuja kirjaliku avalduse alusel.
11. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
12. Liikmelisust ja liikme õiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilise isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus seltsis lõpeb.
Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel.
Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad.
13. Seltsi liikmel on õigus avalduse alusel seltsist välja astuda ainult majandusaasta lõpul, va. seadusega ettenähtud erandid.
14. Liikme võib seltsist välja arvata juhatuse otsusega, kui:
14.1. on tasumata viimase kahe aasta liikmemaks;
14.2. ei osale seltsi aktiivses tegevuses;
14.3. rikub põhikirja nõudeid.
15. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest. Isikul, kelle liikmelisus seltsis on lõppenud, ei ole õigusi seltsi varale.
III JUHTIMINE
16. Seltsi kõrgemaks organiks on liikmete üldkoosolek. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides seltsi juhtimise küsimustes, mida ei ole antud juhatuse pädevusse.
17. Üldkoosoleku pädevus:
17.1. põhikirja muutmine;
17.2. eesmärgi muutmine;
17.3. juhatuse liikmete määramine;
17.4. liikmemaksu suuruse määramine;
17.5. juhatusega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes seltis esindaja ääramine;
17.6. muude küsimuste otsustamine, mis ei ole antud juhatuse päedevuses.
18. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt kord aastas. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse liikmetele ette 7 kalendripäeva. Üldkoosolek kutsutakse kokku veel teistel seadusega ettenähtud juhtudel.
19. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb üle poole seltsi liikmetest.
20. Kui üldkoosolek ei ole pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul osalevate liikmete arvust, kuid osalejate arv ei tohi olla alla kahe liikme.
21. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud seltsi liikmetest. Põhikirja muutmiseks on vajalik 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete häältest. Põhikirja muudatus jõustub selle registrisse kandmisest. Seltis tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi seltsi liikmete nõusolek.
22. Igal seltsi liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui selts otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
23. Seltsi liige, kes on ka juhatuse liige, ei või hääletada seltsi majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel; tema vastu nõudeotsustamisel.
IV JUHATUS
24. Seltsi juhatus juhib ja esindab seltsi. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või kolm liiget.
25. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik ning vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.
26. Seltsi esindab kõigis õigustoimingutes juhatuse esimees või kask liiget üheaegselt.
27. Seltsi juhatus võib kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tungimustel.
28. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek.
29. Juhatuse liikme võib määranud organi otsusega igal ajal, sõltumata põhjuset, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
30. Juhatuse liige omab õiguse saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitust.
31. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälteenamus.
32. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, oma kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega seltsile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.
33. Üldkoosolek teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle ja selle täitmiseks võib juhatus määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Kontrolli tulemused fikseeritakse vastavalt seduse nõuetele.
34. Juhatus korrladab seltsi raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele.
35. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. Aruanded esitatakse üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
V LÕPPSÄTTED
36. Seltsi likvideerimine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras. Seltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku või kohtuotsusega ei ole ettenähtud teisiti.
37. Seltsi likvideerimise, ühinemise ja jagunemise teated avaldatakse üleriigilise levikuga ajalehes ja Riigi Teataja Lisas.